EL annab taastuvenergiale rohelist tuld

Praegu on EL-i meetmed endiselt peamiselt lühiajalise energiakriisiga toimetulemiseks ning pikaajaline efektiivne energiavarustuse tagatis pole selge.

Energiavarustuse mitmekesistamiseks kiirendab Euroopa Liit kodumaise taastuvenergia osakaalu kasvu ja vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest, selgub Euroopa Komisjoni välja antud ajutise hädaolukorra poliitika ettepanekust. Konkreetsed meetmed hõlmavad taastuvenergiajaamade ehitamise keskkonnanõuete ajutist leevendamist, heakskiitmismenetluste ühtlustamist ja maksimaalsete heakskiitmisaegade kehtestamist. Tööstusharu aga arvab üldiselt, et ELi praegused meetmed on endiselt peamiselt mõeldud lühiajalise energiakriisiga toimetulemiseks ning energiavarustuse pikaajaline tõhus tagatis pole selge.

Taastuvenergia haldamise protsessi lihtsustamine

Euroopa Komisjon ütleb, et pikad ja keerulised regulatiivsed protsessid on olnud peamiseks takistuseks taastuvenergia ja sellega seotud infrastruktuuri arendamisel Euroopas. Veel mais tegi Euroopa Komisjon oma energiakavas ettepaneku korrastada puhta energia projektide heakskiitmise protsessi; Oktoobris esitas Euroopa Ülemkogu ka riikidele üleskutse kiirendada taastuvenergia projektide kasutuselevõttu. Euroopa energiaturu tingimuste halvenemine on aga sundinud komisjoni erakorralise ettepanekuga kaugemale minema.

Arvatakse, et hädaolukorra ettepanekud on suunatud päikeseenergiale, olemasolevatele taastuvelektrijaamadele ja soojuspumpadele. Päikeseenergia sektoris kiirendaks erakorraline ettepanek fotogalvaaniliste seadmete paigaldamise projekte tehisrajatistele. Selliste projektide puhul ei nõuta enam keskkonnamõju hindamist ning fotogalvaaniliste paneelide, toetavate energiasalvestite ja võrguühenduste paigaldamiseks antakse maksimaalselt üks kuu.

Samal ajal lihtsustab EL veelgi olemasolevate taastuvenergiaprojektide moderniseerimise heakskiitmise protsessi maksimaalselt kuue kuuni. Uuendusprojekt saab ka lihtsustatud võrguühenduse protseduuri, kui juurdekasvtootmine ei ületa 15% algsest võimsusest.

Lisaks teatas komisjon, et annab soojuspumpadele, mis on oluline taastuvenergia jahutus- ja küttetehnoloogia, lubamise perioodiks maksimaalselt kolm kuud ning väiksemate soojuspumpade projektide puhul lihtsama heakskiitmise protsessi.

Komisjoni hinnangul aitab taastuvenergia arendamine vähendada EL-i sõltuvust fossiilkütustest, millest saavad kasu võtmesektorid, nagu elekter, jahutus, tööstus ja transport, samas kui taastuvenergia hinna langus aitab vähendada energiakulusid Euroopas. Erakorralise ettepaneku sätted jäävad praegu kehtima üheks aastaks.

Keskkonnavaidluste tekitamine

Tööstus peab komisjoni ettepanekuid taastuvate energiaallikate jaoks selgeks õnnistuseks. ELi kliimajuht Frans Timmermans ütles, et ettepanek on järjekordne samm ELi rohelise ülemineku kiirendamiseks ja energiakriisiga võitlemiseks. "EL on suutnud tõsta oma 2030. aasta taastuvenergia arendamise eesmärki 55%-lt 57%-le." ' ütles ta.

Nagu Reuters varem teatas, hilinevad Euroopa taastuvenergia projektid sageli Euroopa riikide ökoloogiliste joonte ja kohalike elanike vastuseisu tõttu tõsiselt. Paljud riigid ei suuda oma taastuvenergia arendamise eesmärke täita. Näiteks Kreekas võib Kreeka Tuuleenergia Assotsiatsiooni antud tuuleenergiaprojektide keskmine heakskiitmisperiood ulatuda isegi üle 8 aasta. Varem on Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon korduvalt kutsunud EL riike üles kiirendama taastuvenergia projektide heakskiitmist, vastasel juhul on EL-il raske tuuleelektripaigaldiste eesmärke täita.

Väärib märkimist, et ettepanekus juhitakse tähelepanu ka sellele, et taastuvelektrijaamade klassifikatsioon "üle avaliku huviga" tähendab, et taastuvenergia projektide heakskiitmisel toimub keskkonnamõju hindamise lihtsustatud protsess, mis väldib suures osas projektiarenduse riske. põhjustatud linnuökoloogiast ja elupaikade kaitsest.

See lause tekitas aga keskkonnaorganisatsioonide proteste kogu Euroopas. Euroopa suurim keskkonnakontsern EEB ütles oma avalduses, et kuigi Euroopa peaks taastuvenergia rajatistega võimalikult kiiresti edasi liikuma, ei tohiks see toimuda keskkonnanõuete arvelt, kuna see samm tekitaks õiguslikku ebakindlust ja riskiks kohalikes vastuseisu. tasemel. Teine Euroopa keskkonnakontsern Bankwatch Network ütles, et Euroopa peaks eelistama fotogalvaaniliste paneelide jaoks seisvate katuste kasutamist keskkonnaprobleemide asemel. Kui ettepanek läbi läheb, seisab Euroopa silmitsi täiendava keskkonnakahju riskiga.

Kiiresti on vaja pikaajalisi lahendusi

Vaatamata vaidlustele näeb tööstus seda ELi panusena taastuvenergia võimalikult kiirele laiendamisele. Vastavalt kliimaalaste mõttekodade E3G ja Ember uuele raportile on Euroopas seni rängim inflatsioonikriis pärast Teist maailmasõda. Statistika näitab, et energiakulud tõusid Euroopas septembris 40,8% võrreldes aasta varasemaga ning energiasektori inflatsioon juhib inflatsiooni kogu majanduses laiemalt.

Selles kontekstis on taastuvenergia tootmisest saanud peamine inflatsiooni leevendamise vahend Euroopas. E3G ja Emberi koostatud andmete kohaselt moodustasid taastuvenergiaallikad 24 protsenti EL-i elektrivarustusest, mis on rekordiline näitaja märtsist septembrini. Taastuvenergia tootmise hüppeline kasv on ELis säästnud energiakuludelt enam kui 99 miljardit eurot võrreldes imporditud gaasi kasutamisega.

Vaatamata taastuvenergia tootmise silmapaistvatele tulemustele ei vasta ELi praegune reageering kaugelt sellele, mida on vaja, et veelgi vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Viimastel kuudel on Euroopa Liit kehtestanud mitmeid hädaolukorra lahendamise plaane, et tulla toime kasvava energiavarustuse kriisiga. Ühest küljest on EL riigid oluliselt kiirendanud "gaasi kogumise" kiirust. Teisest küljest on paljud EL-i liikmesriigid võtnud kasutusele mitmeid rahalisi toetusmeetmeid, et aidata elanikel energiakulusid vähendada, kogumahuga sadu miljardeid eurosid, sealhulgas võtmemeetmeid, nagu elamute küttetoetused.

Selle taustal hoiatasid mõttekojad, et ELi valitsuste kasvavad kulutused energiakriisi lahendamiseks ei ole ilmselgelt jätkusuutlikud ning Euroopa riigid peaksid kõrgete fossiilkütuste hindadega silmitsi seistes kiiresti välja pakkuma pikaajalised energiavarustuse lahendused.